laupäev, 14. juuli 2018

Jogurtisorbett tüümiani, mustikate ja virsikuga


Et mustikahooaeg on praegu üpris hoogne ja ilmad kisuvad enamasti randa, siis kulub üks jäätise moodi magustoit aeg-ajalt ikka marjaks ära. Jäätiseliste juures, olgu tegu siis jäätise, sorbeti, granita või kasvõi kondenspiimaga valmistatud valejäätisega, on suureks plussiks see, et nende valmis segamine tundub raskem kui see tegelikult on ja ülduhul ei ole ka teab mis ajamahukas ettevõtmine. Ja pärast on ainult kapist välja võtmise vaev (eriti kaval lahendus juhul kui oled kutsunud kokku mõne väiksema seltskonna). Lisaks jäävad ära ka igasugused mured ja külalistele toidu kaasa toppimised põhjendustega a la sest muidu läheb veel pahaks ja kes seda kõike jaksab ära süüa jne. Kui tõesti jäätist järele jääma peaks (selle retsepti koguste puhul juhtub see vist küll ainult siis, kui seda vaid iseendale valmistad), tõsta see lihtsalt sügavkülmikusse tagasi ja pista sobival ajahetkel kinni.
Siin retseptis kasutasin magustajana Dansukkeri heledat siirupit, mis jätab sorbeti mõnusal siidise ja annab kerget karamellimaitset. Siirupi võib ka ise valmis keeta, aga siis võtab jäätise valmimine pisut rohkem aega. Selleks kuumuta 100g suhkrut ja 0,75 dl vett ja sega kuni suhkur on lahustunud ning jahuta. Marjasiirupi jaoks piisab siis 1-2 sl suhkrust ja 0,5 dl veest. Karamellise maitse saamiseks kasuta siis siin näiteks rafineerimata roosuhkrut.Tüümiani lisamine ei ole kohustuslik, aga minu arvates annab see maitsele mõnusa miski juurde ning muidugi võib kasutada ka muid marju-puuvilju (kirsse, musti sõstraid, tikreid jne). 
Nii et jätkuvat rannailma ja jahedat jäätist!


JOGURTISORBETT TÜÜMIANI, MUSTIKATE JA VIRSIKUGA

kuni neljale

1,5 dl heledat siirupit (Dansukker)
250 g maitsestamata jogurtit
0,5 sidruni mahl ja pisut riivitud koort
1 tl vanillisuhkrut (Dansukker)

Peale:
0,5 dl heledat siirupit (Dansukker)
0,5 sidruni mahl ja mõni kooreriba
1 tüümianioks
150 g mustikaid
1 virsik


Sega jogurt vanillisuhkru, siirupi ja poole sidruni mahlaga ning lisa ka pisut riivitud sidrunikoort. Vala jäätisemasinasse ja töötle vastavalt masina juhistele ning sügavkülmuta soovi korral veel kui soovid tahkemat magustoitu. Ilma jäätisemasinata valmistamiseks sügavkülmuta jogurisegu u 4 tunniks, aga käi seda vahepeal kolm-neli korda läbi segamas, et jääkristalle magustoidu sees vähendada.
Marjasegu valmistamiseks soojenda kergelt potis siirup, sidrunimahl ja kooreribad ning tüümian, kuni siirup on korralikult segunenud ja vedelik ühtlane. Jahuta vedelik, eemalda ürdid ja sidrunikoor ning vala viilutatud või tükeldatud virsiku ning mustikate segule. Sega korralikult läbi ning lase u 15 minutit maitsestuda. Serveeri koos jogurtisorbetiga.


reede, 6. juuli 2018

Grillitud baklažaan sojakastme ja küüslauguga



Blogipaus on veninud häbematult pikaks, kuid püüan end ikka ja jälle parandada. Pealegi ei ole ma vahepeal diivanil lesinud ja sarvesaiu muginud, vaid osalenud köögitoimkonnas juba mitmepäevaste jõulupidustuste korraldamise juures, ärganud kell kolm öösel, et mõrvata mõned homaarid (toidustilistiks käimise rõõmud) ning üles pildistanud eriti tasakaalus menüüd ühe raamatu tarbeks, millest vast mõne kuu pärast vast juba kuulda saab. Samuti olen valmistanud hulgaliselt alljärgnevat rooga, sest see lihtsalt on nii hea. Siinset juttu kirja pannes vaatan kusjuures köögis parasjagu jälle tõtt paari baklažaaniga - loodan, et grillimiseks sobivat ilma ikka lähipäevil pakutakse. 
Kui harilikult võib aasiapäraste retseptide juures arvestada pea kilomeetriste koostisainete nimekirjaga, siis sellega siin on lood hoopis proosalisemad. Tegelikult sai toit alguse hoopis koreapärasest aurutatud baklažaani retseptist (ka-jee namool), mida üks kena inimene mul Rimist leitud Aasia baklažaanidest teha soovitas (väga maitsev samuti!) Selle toidu valmistamise juhise panen ka allapoole kirja - sompus ilmade korral sobib vast ka suvel lauale. Kuna need Aasia tegelinskid on pigem õrnakesed ja õhema koorega, siis eelistangi nad aurutuspotti pista. Olen proovinud neid ka grillida, kuid tugevama koorega paksemad ja tavapärased pommud sobivad selleks minu meelest paremini. Vähemalt selle toidu puhul siin küll. Ja eks need on ka kaubandusvõrgust paremini leitavad. 
Siinses retseptis kasutan Korea jahvatatud tsillit ehk gochugaru't, mis tavaliselt on omal kohal ka kimchi valmistamise juures. Piprapoest ostsin. Kindlasti soovitan seda proovida, kui teele satub, kuid tegelikult saab siin retseptis hakkama ka täitsa tavalise tsillipulbriga. Maitsesta sel juhul segu siis lihtsalt enda äranägemise järgi, et jääks just parasjagu vürtsikas. Ja kui Korea köök meeldib või sellega rohkem katsetamiseks soovi on, siis näiteks Jordan Bourke'i ja Regina Pyo "Our Korean Kitchen" on üks igati asjalik ja vahva retseptivalikuga raamat. Sealt leiab nii aurutatud baklažaani, mitut moodi kimchi, bulgogi ja palju muud koreapärast head ja paremat.

GRILLITUD BAKLAŽAAN SOJAKASTME JA KÜÜSLAUGUGA
kahele-kolmele

2-3 väiksemat baklažaani
2 sl sojakastet
1 sl Aasia kalakastet
2 küüslauguküünt
3 rohelise sibula vart
1 tl röstitud seesamiõli
1 tl jahvatatud Korea tšillit (gochugaru
1 sl seesamiseemneid

Sega kokku sojakaste, pressitud küüslauk, hakitud roheline sibul, seesamiõli, kalakaste, tšilli ja sesamiseemned. Torka baklažaanid kahvliga auguliseks ja grilli restil, hõõguvate süte kohal u 10-15 minutit vahepeal keerates, kuni kest on kergelt kõrbe ja baklažaan ise töss nagu vana pall. Tõsta vaagnale ja tee pikkupidi lõige igale baklažaanile. Tõmba kahvliga baklažaani seest kiude pisut lahti ja sega sekka maitsesegu. Siin ei ole tarvis piinlikult täpne olla, lihtsalt vaata, et maitset jaguks enam-vähem igale poole. Vala ära vaagnapõhjale eralduv vedelik (seda kipub sinna veel hiljem juurde tekkima, nii et pigem vali serveerimiseks kergelt nõgus nõu, muidu võib uputama hakata). Serveeri kas iseseisva kerge roana või muudele grilltoitudele lisaks.

AURUTATUD AASIA BAKLAŽAAN

Aurutatud baklažaani valmistamiseks sobivad samad koostisained, mis ülapoolgi toodud, kuid parem jääb see toit pikkadest ja õrnema viljalihaga Aasia baklažaanidest (vt.pilte allpool). Rimist olen neid leidnud juba päris mitme kuu jooksul. Varu kõrvalroana pakkumiseks u 4 Aasia baklažaani. Lõika need pooleks ja siis omakorda u 10 cm juppideks. Auruta aurutuspotis või kaanega kaetult sõelal keeva vee kohal u 10 - 15 minutit, kuni need on pehmed. Lase jahtuda niipalju, et kätt ei kõrvata ja eemalda tekkinud vedelik. Võid kergelt majapidamispaberisse mässitult ka baklažaanijuppidest niiskust välja pigistada. Tiri baklažaanid kiudupidi ribadeks ja sega ülejäänud koostisosadega. Serveeri näiteks keedetud riisiga.






teisipäev, 29. mai 2018

Vietnamipärane kanasalat


Kui ilm kisub troopiliseks, ei kutsu veisepada enam nii valjul häälel kui võib-olla mõnel põhjamaisemal päeval. See kanasalat on igatahes minu viimase aja suur lemmik ja olen suuteline seda sööma ikka päris suurtes kogustes. Seepärast on retsepti juures ka viiteks "kuni neljale", mis on vist küll absoluutne miinimumjaotus. Tegelikult võib ka üksi olles sama portsjoni valmistada (ja kinni pista) -  kui juhtub järele jääma, siis maitseb see järgmisel päeval ka hea. Kui mugandamiseks peaks vajadus olema, siis punase kapsa asemele sobib tegelikult ka harik peakapsas väga hästi ning kes koriandriga sõber ei ole võib selle ära ka jätta. Eriti praktiliseks muutub see toit eelmise päeva ahjukanajääkide olemasolul - sel juhul kasuta filee asemel hoopis neid.

VIETNAMIPÄRANE KANASALAT
kuni neljale

1 broilerifilee (või u 200g eelmise päeva ahjukana)
200 g Hiina kapsast
200 g punast kapsast
1 porgand
1 rohelise sibula vars
1 tl õli

Kaste:
1 roheline või punane tšilli
1 küüslauguküüs
1 sl rafineerimata roosuhkrut või agaavisiirupit
1 tl riisiäädikat või valget veiniäädikat
1 sl laimimahla
1 sl Tai kalakastet
1 sl mahedamaitselist õli (nt.viinamarjaseemneõli)

Lisaks :
peotäis koriandri- ja mündilehti
peotäis maapähkleid

Kuivata kanafilee ja kuumuta pannil 1 tl õli. Lisa kanafilee, siledam pool all, kata pann kaanega ja kuumuta kana kesmisel kuumusel 4-5 minutit. Keera teine pool ja kuumuta samamoodi veel 4 minutit. Lõpuks tõsta pann tulelt ja lase kaane all 4 minutit puhata, seejärel eemalda filee ja lase jahtuda. Kui kasutad eelmise päeva ahjukanajääke, jäta see etapp vahele.
Sega kokku kaste. Selleks eemalda tšillilt seemned ja haki see ning sega hakitud küüslaugu ja ülejäänud kastme koostisosadega. Sega korralikult, kuni suhkur on sulanud.
Riivi porgand ja haki kapsad ning roheline sibul. Tõmba jahtunud filee kahe kahvli abil õhemateks ribadeks ja maitsesta kergelt supilusikatäie kastmega. Lisa kana köögiviljadele, vala peale ülejäänud kaste ja sega. Rösti kuival pannil maapähklid, haki kergelt ja puista salatile. Rebi sekka koriandri- ja mündilehed ning serveeri.

*Retsept valmis koostöös Talleggiga


reede, 25. mai 2018

Lihtne rabarbri-martsipanikook



Lihtsuses peitubki harilikult vist see kõige suurem võlu. Eriti rabarbri ja muu koduaiast pärit toidukraami puhul. Mu ema teeb näiteks  juba aastaid ühte rabarbrikooki, mis koosnebki põhimõtteliselt ainult munast, võist, suhkrust ja jahust ning alati on vaagen tühjaks söödud. Viimasel pereüritusel sõi mu 13-aastane õhtu jooksul ära näiteks lausa seitse (!) koogitükki ja kelkis sellega mitu päeva. See martsipaniga kook siin on suuresti sarnane, aga noh - martsipaniga ja meenutab oma tegevuskäigult pisut brownie valmistamist. Lihtne on ta aga sellegipoolest ja potte-kausse ka suurt ei määri, mis on minu arvates alati oluline pluss. Selle koogini jõudsin tegelikult juba kunagi aastaid tagasi kui oli tarvis ära kasutada peotäis pohli ja kapis suurt midagi peale martsipani ja põhiliste toiduainete polnud. Hapuka rabarbriga maitseb see aga samuti väga hea. 
Tavaliselt saab see kook meil enne otsa kui suuremaks serveerimiseks üldse minema hakkab, aga kui selline juhus peaks avanema, siis võib lisaks tuhksuhkrule koogile tõsta ka pisut apelsinimoosiga segatud jogurtit. Moosi lisan ma pigem vähem kui rohkem, et see annaks vaid õrna apelsinimaitse, sest kook ise on minu jaoks juba piisavalt magus ning hapukas jogurt pehmendab seda pisut. Kui moos kipub olema pigem tahke ja marmelaadine, võib seda enne kergelt kuumutada - nii muutub see vedelamaks. Magusasõbrad võivad aga sel puhul kapist välja võtta ka mõne hea vanillijäätise. Sellise täiendusega koogitükk võib mõne lihtsameelse külalise isegi ära petta, sest endiselt on tegu ühe väga lihtsa koogiga.


RABARBRI-MARTSIPANIKOOK
üheksale

200 g rabarbrit
120 g võid
120 g suhkrut
200 g martsipani
2 muna
2 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 sl riivitud sidruni- või apelsinikoort
tuhksuhkrut

Soovi korral serveerimiseks Kreeka jogurtit ja apelsinimarmelaadi


Kuumuta potipõhjas keskmise kuumuse juures pidevalt segades tükeldatud või ja martsipan ning suhkur, kuni saad ühtlase segu. Kui segu kipub liialt mulisema, alanda kuumust. Võta pott tulelt ja lase mõni minut jahtuda, siis klopi vispli abil ükshaaval sisse munad ja sidruni- või apelsinikoor. Sega jahu küpsetuspulbriga ning sega taina hulka. Viimasena lisa tükeldatud rabarber ja sega läbi. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud u 24x24cm suurusesse küpsetusvormi ja küpseta 170 kraadises ahjus u 25-35 minutit, kuni tainas on tahenenud ja kuldpruun. Jahuta täielikult ja puista serveerimisel peale tuhksuhkrut. Soovi korral lisa koogitükile supilusikatäis apelsinimarmelaadiga segatud jogurtit.





reede, 18. mai 2018

Suitsumakrellimääre


Külmsuitsu makrellist ehk skumbriast pole ma ausalt öelda kunagi aru saanud, aga mine tea -  võib-olla ühel heal päeval see veel juhtub. Kuumsuitsuga on lood aga palju roosilisemad ja seda kühveldan ma poekorvi ja selat edasi kodukülmikusse suurima rõõmuga. Ja muidugi ikka selleks, et valmistada allpool kirjas olevat leivamääret. 

Kergemaks vahepalaks või isegi kiireks eineks sobivad need makrellivõileivad minu meelest imehästi. Eriti sellisel suviseks kippuval ajal, mil käed-jalad pidevalt muid toimetusi täis.Vähetähtis ei ole selle puhtpraktilise leivakatte puhul ka fakt, et tegu on tõelise kameeleontoiduga, mida saab vastavalt vajadusele või olukorrale sobivaks sättida. Leiva ja tomatiga on see minu arvates mõnusalt argine amps, kuid ka peenemale peolauale või veinikõrvaseks sobib sama määre näiteks kergelt röstitud pika saia viiludel koos mõne lisakappari ja hakitud peterselliga garneeritult või miks mitte ka hoopis kurgiviiludel.
  Kui muidu ma toodete rasvasisaldusest suurt numbrit ei tee ja toekamate toitude puhul püüan pigem koguseid jälgida (või siis seda, et need teinekord ka pisut suuremad kogused päris harjumuspäraseks ei muutuks), siis siin kipun ma siiski lahjemat toorjuustu eelistama. Nimelt seepärast, et rasvase ja maitseküllase makrellikala leivamäärdeks muutmine vajab minu meelest juurde vaid pisut tasakaalustavat hapukust ja natuke pehmemat tekstuuri, et seda ikka mugav süüa oleks. Kergem toorjuust teeb selle töö kenasti ära ja ilma raskust lisamata. Viimast siis eelkõige maitset silmas pidades. Tavaline toorjuust sobib siia aga samuti väga hästi. Kindlasti võiks lisada ürte ja ikka korralikult. Mina eelistan tilli, peterselli ja murulaugu kolmainsust, kuid kui kodus satub olema vaid üks nendest, siis jääb nii ka väga maitsev.


SUITSUMAKRELLIMÄÄRE
u kuuele

1 kuumsuitsu makrell (skumbria)
100 g lahjemat toorjuustu
1 sl mädarõigast
julge sorts sidrunimahla
2 sl hakitud tilli, peterselli ja murulaugu segu (või ainult ühte nendest)
1 sl väiksemaid kappareid
soola, pipart
leiba või saia ja tomateid serveerimiseks

Puhasta kala ja sega teiste koostisainetega. Serveeri leiva/saia ja tomativiiludega.



laupäev, 12. mai 2018

Keefirikook rabarbriga


See kook siin vajab küll veidi tardumisaega, kuid valmib tegelikult ilma suurema jantimiseta. Kes emadepäeva pigem pealelõunasel ajal tähistavad, jõuavad selle kenasti veel hommikul külmikussegi pista. Eriti, kui pakk keefirit ja käputäis rabarbrivarsi juhtumisi kodus olemas on. Muidugi on see aga maitsev ka igal muul ajal. Kook meenutab oma olemuselt päris palju keefiritarretist - kui põhi ära jätta ja pista segu väikematesse vormidesse, siis võibki hoopis sellist versiooni kasutada! Pistaatsiapähklid ei ole kohustustlikud, kuid annavad koogile toreda värvikontrasti ning natuke raginat hamba alla samuti. Võid kasutada siin aga ka hoopis hakitud mandleid või pähklilised üldse välja jätta. 
Ilusat emadepäeva kõigile! Eriti emadele! :)


KEEFIRIKOOK RABARBRIGA

kaheksale

200 g rabarbrivarsi
100 g moosisuhkrut (Dansukker)
30 g maasikaid või vaarikaid (võivad olla külmutatud)
1 vanillikaun
julge sorts sidrunimahla
175 g kaeraküpsiseid
50 g võid
8 dl keefirit
0,5-0,75 dl heledat siirupit (Dansukker)
40 g želatiinipulbrit või 15 lehte želatiini
2 sl soolata pistaatsiapähkleid (soovi korral)


Vala potti koorimata tükeldatud rabarber ja moosisuhkur ning sidrunimahl. Poolita vanillikaun, tõmba noaotsa abil seemned välja ning pista koos kaunadega potti. Kuumuta, kuni suhkur on sulanud ning seejärel veel u 5 minutit. Lisa marjad ja lase täielikult jahtuda.
Purusta küpsised ja sega sulatatud võiga ühtlaseks. Suru segu küpsetuspaberiga vooderdatud 24 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhjale.
Püreesta pool rabarbrisegust(eemalda enne vanillikaun) ja sega keefiri ning siirupiga. Sega želatiin u 4 sl veega ja lase pisut paisuda. Sulata madalal kuumusel väiksemas potis või vesivannil, kuni želatiin on sulanud. ( Kui kasutad želatiinilehti, leota neid eelnevalt vees, seejärel suru käte vahel liigne vesi välja ja sulata siis samamoodi nagu pulberželatiini). Sega želatiiniga väiksem kogus keefirisegu ning seejärel nirista kõik peene joana ülejäänud segu hulka, samal ajal hoolega segades. Vala rabarbrikeefir küpsisepõhjale ja lase külmkapis tarduda 4-5 tundi, veel parem üle öö. Serveerimisel tõsta peale järele jäänud rabarbritükke ja soovi korral ka hakitud pistaatsiapähkleid. 


* Retsept valmis koostöös D-kokaraamatuga

neljapäev, 19. aprill 2018

Ülepannikoogid peediga


Et nädala selgroog on murtud, võib juba südamerahuga pannkookide peale mõtlema asuda.  Ja miks mitte näiteks roosade! Sellised pannkoogid avastasin ma juba mõnda aega tagasi "Green Kitchen at Home" raamatust ja nüüd teeme neid pidevalt, sest ka kõige pirtsakamateleja pisematele pereliikmetele meeldivad need väga. Seda, et kookides sisaldub ka mõnevõrra peeti, pole mõtet muidugi ekstra suurelt välja reklaamida.
Retsepti olen natuke enda käe järgi lihvinud - riisijahu täistera kaerajahu vastu välja vahetanud, peedi  asemel on minu arvates lihtsam kasutada peedimahla  ja nipet-näpet veel, aga roosa värv on muidugi jäänud. Kes gluteeni kohe üldse ei talu (kaeras seda tegelikult ka pole, kuid kuna see sisaldab sarnaseid valke, ei pruugi seda sisaldavad toidud gluteeni suhtes ülitundlikule inimesele sobida. Kui pakil puudub vastav märge, siis toodetakse-pakendatakse kaeratooteid ka üldjuhul teiste, sh.gluteeni sisaldavate teraviljadega koos. Kerge talumatuse puhul ei pea aga üldjuhul kaerast loobuma), siis on riisijahu muidugi suurepärane ja aitab kookidel tegelikult isegi natuke paremini vormi hoida. Maitset ( ja kiudaineid!) on aga täistera kaerajahus pisut rohem ja sealt ka see minu eelistus pärit – kaerajahu vist lihtsalt on üks mu lemmikjahusid üldse. Ja muidugi saab kasutada siin ka klassikalist piima-nisujahu kombot, kui taimse piima ja alternatiivjahudega möllata ei taha. Rasvaine osas kasutan pannkookide puhul sama nippi juba aastaid – kui lisada pisut sulavõid tainasse ei pea seda rohkem pannile lisama ja nii ei jää ka koogid ülemäära rasvased. See töötab üldjuhul  ühtviisi hästi nii väiksemate kui suuremate pannkookide puhul.
Ja muidugi on iga hommik läbi roosade pannkookide vaadatuna ilusam! Seepärst tasub tainast purgiga külmkappi juba päev –paar varem varuda, et näiteks ka nädala algus rõõmsamate toonidega algaks. Enne kasutamist ära unusta tainast ainult loksutada!



ÜLEPANNIKOOGID PEEDIGA
ca 12 tk

4 dl mandlipiima (või tavalist piima)
1 dl peedimahla
5 muna
130 g kaerajahu (või riisijahu või tavalist jahu)
1 sl rafineerimata roosuhkrut
0,5 tl meresoola
1-2 tl võid

Klopi vispli abil kõik koostisained (välja arvatud või) kokku või surista blenderis ühtlaseks. Lase tainal u 30 minutit paisuda ja maitsestuda. Kuumuta pannil rasvaine ja sega hoolega tainasse. Küpseta pannil õhukesed ülepanni koogid keskmisel kuumusel mõlemalt poolt kergelt kuldseks. Vahepeal sega tainast. Mittenakkuva panni puhul rohkem rasvainet lisama ei pea – piisab tainasse lisatust ja jääkidest, mis pannile rasvaine kuumutamisest jäid. Ole kookide ümber pööramisel ettevaatlik, hea on selleks kasutada paari laiemat pannilabidat. Serveeri meelepäraste lisanditega. Näiteks maitsestamata jogurti , marjade ja agaavisiirupiga või moosiga.