laupäev, 4. august 2018

Ahjupannkook tikritega


Krõbe ja puhvis ahjupannkook on meie pere suur soosik igal aastaajal, kuid just suvel läheb käiku marjadega variant. Hapukate tikrite asemel olen kasutanud ka näiteks vaarikaid, mustsõstraid või mustikaid, aga kastme valmistamisel võib siis vaja minna meekoguse ümber timmimist. Aga ka ilma marjadeta maitseb selline kook hästi. 
Paar olulist seika selle koogi valmistamisel on, kuid kui need meelde jätta, on tegu väga lihtsa üllitisega, millega isegi ahju mitte kartvad lapsed hakkama saavad :
  •  Kindlasti peab pann olema metallist ja pigem suuremat mõõtu, et kook oma puhvitrikki teha saaks ning jääks pigem õhem ja krõbe. Selle koguse kohta 25 cm läbimõõduga või isegi peale. Võib kasutada ka mõnda muud metallist ahjuvormi, kui metallvarrega panni kapis pole. Tihti kasutan aga hoopis harilikku ahjuplaati ja valmistan lihtsalt topeltportsjoni tainast. Järele ei jää midagi isegi siis kui sööjaid on ainult neli nagu meie peres. 
  • Pann peab olema kuum - selle võib ahju panna juba samal ajal kui see soojenema panna, ainult või lisa enne tainast - muidu läheb kõrbema. Olen kohanud ka külma panniga valmivaid versioone, kuid mina kasutan seda meetodit siin.
  • Jälgi mängu - ahjud on erineva iseloomuga ja vahel võib kuldpruuni koogi valmimine aega võtta pisut rohkem, vahel vähem. Peale 20 minutit ahjus istumist võiksid kooki piiluda ja vajadusel küpsetamist veel viie minuti kaupa jätkata.
Ja muidugi võib tikrid ning kastme ka täitsa välja jätta ja kasutada koogikattena seda, mida harilku pannkoogigi puhul kõige parema meelega teeksid.



AHJUPANNKOOK TIKRITEGA
Neljale

2 muna
2 dl jahu
2 dl piima
1 tl suhkrut
näpuotsatäis soola
20 g võid
soovi korral 0,5 tl vanillisuhkrut või noaotsatäis vanilliseemneid
200 g tikreid
1-2 sl vedelat mett
1 dl Kreeka jogurtit
veidi tuhksuhkrut


Pane u 25 cm läbimõõduga kuumuskindel pann või metallist ahjuvorm ahju ja kuumuta ahi 250 kraadini. Samal ajal klopi vispliga kokku munad, jahu ja piim ning suhkrud ja sool. Puhasta tikrid. Tõsta pannile või ja lase sel sulada. Keeruta panni, et kogu põhi saaks võiga kaetud. Lisa tainas ja viska keskele pool tikrikogusest. Sule ahjuuks, alanda kuumust 200 kraadini ja lase umbes 25 minutit küpseda. Samal ajal püreesta sau- või kannmikseriga ülejäänud tikrid koos meega. Kui pannkook on kuldpruun, krõbe ja kohev, on see valmis. Puista peale tuhksuhkrut ning serveeri koos jogurti ja tikripüreega. Soovi korral lisa veel veidi mett ja värskeid tikreid.



Retsept ilmus ka 28. juuli Postimees Arteris

reede, 3. august 2018

Köögiviljasupp koduaiapestoga


See supp on üks minu suurtest suvelemmikutest – ühtaegu kerge, aga samas ei jäta kõhtu korisema, lisaks sisaldab rohkelt aedvilja, mida praegusel ajal ju külluses ning seda oma parimal kujul. 
Inspiratsiooni olen leidnud siin Prantsusmaalt, Provence'ist pärit pistou-supist. Ja mis seal salata, praegune kliima on meil ju õpris sarnane - eriti kui pisut lavendlit supile peale nuusutada. :)
 Pistou on pesto moodi kaste, mis aga üldjuhul ei sisalda ei juustu ega piiniaseemneid või muid pähklilisi nagu Itaaliast pärit pesto. Supp ise on aga oma kõige klassikalisemal kujul rohkem minestroone moodi ning sisaldab ka pastat. Mulle endale meeldib aga väga ka Parmesani maitse supi sees ( mida leiab tegelikult ka paljudest prantslaste versioonidest), kuid saab muidugi ka ilma. Ja kui supi sees on juba kartul, siis pole pasta lisamine minu arvates otseselt vajalik. Pealegi maitseb see väga hästi ka niisamuti. Allpool kirjas oleva supi võib valmistada  ka traditsioonilise basiilikupestoga, kuid mõnusa kastme saab ka kõige harilikumast maitserohelisest. Ehk siis üks korralik ja  kodukootud pestoline. Kui peenras juhtub olema mõni leht basiilikut, punet või rukolat, võib aga kokku suristada ka sellise segasummapesto.

 

KÖÖGIVILJASUPP KODUAIAPESTOGA
neljale

1 sibul
2 porgandit
3 kartulit
1 tomat
200 g Türgi ube
1 suvikõrvits
1 fenkol
1 loorberileht
tüümianioks
soola, musta pipart
1 sl oliiviõli

Pestoks:
30 g aiarohelise segu ( tilli, peterselli, murulauku; kui on, võib lisada ka veidi basiilikut või rukolat)
0,5 dl oliiviõli
1 küüslauguküüs
30 g Parmesani
sorts sidrunimahla


Viiluta kooritud sibul ja kuumuta poti põhjas õlis madalal tulel umbes 3 minutit vahepeal segades, kuid mitte pruunistades. Lisa kooritud ja viilutatud porgand, tükeldatud fenkol ja kartulid. Tükelda ja lisa ka tomat, eemaldades enne vedela sisu. Lisa ka tüümian, sool, loorberileht ja kuumuta madalal kuumusel segades umbes 2 minutit. Vala sekka 1 l vett ning keeda vaikse podinaga 10 minutit. Tasanda oakaunade otsad ja lõika kaunad paarisentimeetristeks juppideks. Tükelda ka suvikõrvits ja lisa mõlemad supile, keeda veel umbes 10 minutit. Vahepeal valmista pesto. Selleks surista kergelt hakitud ürdid ja küüslauk ning riivitud Parmesan koos teiste koostisainetega sau- või kannmikseri abil ühtlaseks ning maitsesta. Kui supp on keenud, tõsta see tulelt ja sega ettevaatlikult hulka pool pestokogusest ja maitsesta vajadusel veel. Tõsta supp taldrikutesse ja jaga sinna ülejäänud pesto või serveeri seda supi kõrvale.



Retsept ilmus ka 28.juuli Postimees Arteris

Heeringa-kodujuustusalat

Heeringa-kodujuustusalat on kindlasti paljude lemmik  ja meilgi kindel stamptoit, mille järele ikka ja jälle isu tuleb. Eriti suvisel ajal.
Olen kohanud sellest erinevaid versioone ja palju pikema koostisainete hulgaga ning eks siin ongi määravad vist suuresti nii isiklikud eelistused, sisetunne kui kapisisu. Tundub, et erinev on ka see, kuidas keegi antud toitud kutsub - kes sööb heeringa-kodujuustu salatit, kes aga heeringa-kodujuustu kastet. Minu jaoks on tegu kindlasti esimesega ja käe sisse on kulunud just see variant siin – lihtne, kiire ja maitsev ning boonusena jälgib pisut ka taljejoont. Kes armastab rohkem sibulat võib siin kasutada rohelise asemel ka hakitud punast või salatisibulat.  Ja kergemaks ampsuks sobib see toit minu meelest päris hästi ka ilma värske kartulita ja teinekord isegi leivakatteks.



HEERINGA-KODUJUUSTUSALAT

kahele

200 g soolaheeringa fileed
100 g kodujuustu (4% rasvasisaldusega)
3 väikest kurki
6 redist
3 rohelise sibula vart
suur peotäis hakitud tilli

serveerimiseks keedetud värsket kartulit ja leiba


Lõika heeringas paarisentimeetri suurusteks tükkideks. Lõika kurk pikkupidi neljaks sektoriks ja viiluta. Tee sama redisega. Sega kodujuustuga ja lisa ka hakitud roheline sibul ja till. Serveeri värske kartuli ja leivaga.

Retsept ilmus ka 28.juuli Postimees Arteris

kolmapäev, 1. august 2018

Kiired ja vürtsikad kalmaarirõngad

Jälle üks leitsakutoit, mida viimasel ajal päris palju teeme. Lausa nii palju, et külmutatud kalmaarituube toon nüüd koju lausa mitme paki kaupa. Eks mugavus teebki sellest pannitäie, mille kiiruga nn "valmis viskad" ja kerge eine paarile-kolmele või suupiste natuke suuremale seltskonnale ongi olemas. Kui sellele lisada tervete kalmaaride puhastamine (mis ka konti ei murra, aga on pisut tülikam kui lihtsalt lõikumine), olekski see juba natuke teise iseloomuga roog. Aga võib-olla tundub mulle ainult nii, sest siiamaani on liigagi selgelt meeles, kuidas Chedis praktikal olles neid päeval köögis ja öösel unes ämbrite kaupa puhastasin ning see oli ikka päris ammu. 
Mul ei ole frititud kalmaarirõngaste vastu mitte kui midagi. Eriti kui need on kellegi teise poolt hoole ja armastusega valmistatud ning mul on õnn neid värskes õhus merevaate ja  klaasikese külma veiniga nautida. Koduköögis suure koguse õliga hullamist ei armasta ma aga teps mitte. Kui aus olla, siis praeguste ilmadega oleks see ka paras hullumeelsus. Kergelt, tugeval tulel kuumutatuna, nagu selles retseptis, meeldivad kalmaarid mulle aga kohe väga. Natuke tuleb ainult jälgida, et pannile neid rõngikuid korraga liiga palju ei satuks ja samuti ei tohiks neid liiga pikalt kuumutada, sest nii kipuvad nad liiga vintsked jääma. Minutist-paarist piisab kenasti.
Kui serveerimiseks läheb, siis juurde olen pakkunud suvisele toidule kohaselt  suure kuhja värsket salatit ja pannilt tulnud kalmaaridele olen vahel sisse seganud veel ka peotäie poolitatud kirsstomateid. Eriti hea nipp sel puhul, kui mõned söögist keeldunud isikud panni vaadates siiski viimasel hetkel ümber otsustavad ja head kraami taldrikule nii liiga vähe satuks. Sidruniviilud ning värske koriander veel juurde ja valmis ongi!


VÜRTSIKAD KALMAARIRÕNGAD
kahele kuni kuuele

u 500 g kalmaarituube (külmutatud)
1 punane tšilli
2 küüslauguküünt
1 tl vürtsköömneid
1 tl koriandriseemneid
1 tl kurkumit
2 tl meresoola
0,5 tl musta pipart
oliiviõli

Sidrunilõike ja värsket koriandrit serveerimiseks

Sulata kalmaarid ja tupsuta majapidamispaberiga võimalikult kuivaks. Lõika tuubidest u 1 cm laiused rõngad ja vajadusel kuivata veel pisut paberiga. Vala rõngad koos 1 sl oliiviõliga kaussi ja sega läbi. Hõõru uhmris peeneks vürtsköömned ja koriandriseemned ning sega teiste maitseainetega. Lisa kõik kalmaarikaussi ja sega hoolega läbi. 
Haki tšilli - kui soovid vähem vürtsikat rooga, siis eemalda enne seemned. Koori ja haki ka küüslauguküüned. Kuumuta mõlemat vaiksemal tulel 1 sl oliiviõliga u minutijagu. Küüslauk ja tšilli peaksid pigem vaikselt pehmenema ja mitte pruunistuma. Tõsta puhtasse kaussi. Lisa pannile tublisti kuumust ja vajadusel ka pisut õli. Kuumuta kalmaarirõngaid peotäie kaupa minuti-paari jooksul, vahepeal segades. Vaata, et kalmaare korraga pannile liiga palju ei satuks, muidu asuvad nad kiire küpsemise asemel hoopis keema. Tõsta valmis kalmaarid küüslaugu-tšilliga samasse kaussi ja kui kõik on kuumutatud, sega kausitäis korralikult läbi. Tõsta taldrikutele, pigista peale sidrunimahla ja serveeri veel täiendavalt sidruniviilude ja värskete koriandrilehtedega.




kolmapäev, 25. juuli 2018

Jääkohv banaani ja kookospiimaga


Kuigi hommikukohvi valmistamine on mul muidu igati automaatne toiming, olen sel suvel enda jaoks avastanud külma kohvi erinevates esitustes. Ilmselt on see säärase sülle kukkunud palavuse juures ka igati loogiline.

Koduste vahenditega külmmeetodil kohvi valmistamine (inglise keelne nimetus cold brew) on näiteks lihtsamast lihtsam. Selleks võta üks osa oma lemmikube ja jahvata need (mitte väga peeneks). Vala peale kolm osa vett ja jäta külmikusse ööpäevaks tõmbama. 12 tundi on ka ok, aga see vist oleneb juba natuke oast, röstist ja isiklikest eelistustest. Ma armastan natuke mahedamaid ube lihtsalt. Kurna ja naudi koos jää ja piimaga või kui musta kohvi armastad, lisa vajadusel vett. Kuigi mõnel pool soovitatakse kasutada külmikukohvi valmistamiseks ka tavalist presskannu, siis ise eelistan ma millegipärast kohvi lihtsalt suurde purki tõmbama panna ja pärast korraga sõelal kurnata. Edasi võib seda olenevalt kogusest juba kasvõi nädalajagu tassi valada (mõnel pool öeldakse lausa kaks, aga nii suurt portsjonit ei ole ma veel valmistada proovinud). Maitselt on selline kohv minu arvates natuke mahedam ja karamellisem kui lihtsalt jahtununa. Ja palava päevaga muidugi parim.
Lisaks külmmeetodile armastan aga ka järgmist kohvisegu, millest olen viimasel ajal isegi vist natuke liiga palju sõltuvusse sattunud - juba nii kaks korda päevas tutvustan seda blenderile. Ise ka tunnen juba, et kuskile oleks mõistlik piir tõmmata, aga samas ei usu hästi, et see tänanegi päev teistsugune tuleb. 
Selle jääkohvi (võib vist isegi öelda ka frappé või lihtsalt kohvismuuti) valmistamiseks kasutan nii külmeetodi kohvi kui tavalist jahtunud kohvi või espressot - oleneb, mis parasjagu tehtud sai. Siiani ei ole ühtegi pidi halb olnud. Ja kuna suure palavusega on vähemalt minul söögiisuga lood kehvemad kui muidu, siis sobib see pisut toekam klaasitäis hästi ka väiksemaks vahepalaks või on vist isegi poole hommikusöögi eest.



JÄÄKOHV BANAANI JA KOOKOSPIIMAGA
ühele

1 dl külma kohvi
1 dl kookospiima
0,5 viilutatud ja külmutatud banaani
1 tl mandlivõid
näpuotsaga kaneeli
jääkuubikuid

Kui sügavkülmas banaani ei ole, viiluta see näiteks eelmisel õhtul ja pista kappi (tunnike küpsetuspaberiga kaetud madalalamal külmikusahtlil laiali laotatult on ka muidu täiesti piisav ja kiire meetod külmutamiseks). Vala blenderisse kõik koostisained peale kaneeli ja töötle ühtlaseks. Vala klaasi (kui soovid, võid sinna ka enne veel mõne jääkuubiku pista) ja puista peale jahvatatud kaneeli.


laupäev, 14. juuli 2018

Jogurtisorbett tüümiani, mustikate ja virsikuga


Et mustikahooaeg on praegu üpris hoogne ja ilmad kisuvad enamasti randa, siis kulub üks jäätise moodi magustoit aeg-ajalt ikka marjaks ära. Jäätiseliste juures, olgu tegu siis jäätise, sorbeti, granita või kasvõi kondenspiimaga valmistatud valejäätisega, on suureks plussiks see, et nende valmis segamine tundub raskem kui see tegelikult on ja ülduhul ei ole ka teab mis ajamahukas ettevõtmine. Ja pärast on ainult kapist välja võtmise vaev (eriti kaval lahendus juhul kui oled kutsunud kokku mõne väiksema seltskonna). Lisaks jäävad ära ka igasugused mured ja külalistele toidu kaasa toppimised põhjendustega a la sest muidu läheb veel pahaks ja kes seda kõike jaksab ära süüa jne. Kui tõesti jäätist järele jääma peaks (selle retsepti koguste puhul juhtub see vist küll ainult siis, kui seda vaid iseendale valmistad), tõsta see lihtsalt sügavkülmikusse tagasi ja pista sobival ajahetkel kinni.
Siin retseptis kasutasin magustajana Dansukkeri heledat siirupit, mis jätab sorbeti mõnusal siidise ja annab kerget karamellimaitset. Siirupi võib ka ise valmis keeta, aga siis võtab jäätise valmimine pisut rohkem aega. Selleks kuumuta 100g suhkrut ja 0,75 dl vett ja sega kuni suhkur on lahustunud ning jahuta. Marjasiirupi jaoks piisab siis 1-2 sl suhkrust ja 0,5 dl veest. Karamellise maitse saamiseks kasuta siis siin näiteks rafineerimata roosuhkrut.Tüümiani lisamine ei ole kohustuslik, aga minu arvates annab see maitsele mõnusa miski juurde ning muidugi võib kasutada ka muid marju-puuvilju (kirsse, musti sõstraid, tikreid jne). 
Nii et jätkuvat rannailma ja jahedat jäätist!


JOGURTISORBETT TÜÜMIANI, MUSTIKATE JA VIRSIKUGA

kuni neljale

1,5 dl heledat siirupit (Dansukker)
250 g maitsestamata jogurtit
0,5 sidruni mahl ja pisut riivitud koort
1 tl vanillisuhkrut (Dansukker)

Peale:
0,5 dl heledat siirupit (Dansukker)
0,5 sidruni mahl ja mõni kooreriba
1 tüümianioks
150 g mustikaid
1 virsik


Sega jogurt vanillisuhkru, siirupi ja poole sidruni mahlaga ning lisa ka pisut riivitud sidrunikoort. Vala jäätisemasinasse ja töötle vastavalt masina juhistele ning sügavkülmuta soovi korral veel kui soovid tahkemat magustoitu. Ilma jäätisemasinata valmistamiseks sügavkülmuta jogurisegu u 4 tunniks, aga käi seda vahepeal kolm-neli korda läbi segamas, et jääkristalle magustoidu sees vähendada.
Marjasegu valmistamiseks soojenda kergelt potis siirup, sidrunimahl ja kooreribad ning tüümian, kuni siirup on korralikult segunenud ja vedelik ühtlane. Jahuta vedelik, eemalda ürdid ja sidrunikoor ning vala viilutatud või tükeldatud virsiku ning mustikate segule. Sega korralikult läbi ning lase u 15 minutit maitsestuda. Serveeri koos jogurtisorbetiga.


reede, 6. juuli 2018

Grillitud baklažaan sojakastme ja küüslauguga



Blogipaus on veninud häbematult pikaks, kuid püüan end ikka ja jälle parandada. Pealegi ei ole ma vahepeal diivanil lesinud ja sarvesaiu muginud, vaid osalenud köögitoimkonnas juba mitmepäevaste jõulupidustuste korraldamise juures, ärganud kell kolm öösel, et mõrvata mõned homaarid (toidustilistiks käimise rõõmud) ning üles pildistanud eriti tasakaalus menüüd ühe raamatu tarbeks, millest vast mõne kuu pärast vast juba kuulda saab. Samuti olen valmistanud hulgaliselt alljärgnevat rooga, sest see lihtsalt on nii hea. Siinset juttu kirja pannes vaatan kusjuures köögis parasjagu jälle tõtt paari baklažaaniga - loodan, et grillimiseks sobivat ilma ikka lähipäevil pakutakse. 
Kui harilikult võib aasiapäraste retseptide juures arvestada pea kilomeetriste koostisainete nimekirjaga, siis sellega siin on lood hoopis proosalisemad. Tegelikult sai toit alguse hoopis koreapärasest aurutatud baklažaani retseptist (ka-jee namool), mida üks kena inimene mul Rimist leitud Aasia baklažaanidest teha soovitas (väga maitsev samuti!) Selle toidu valmistamise juhise panen ka allapoole kirja - sompus ilmade korral sobib vast ka suvel lauale. Kuna need Aasia tegelinskid on pigem õrnakesed ja õhema koorega, siis eelistangi nad aurutuspotti pista. Olen proovinud neid ka grillida, kuid tugevama koorega paksemad ja tavapärased pommud sobivad selleks minu meelest paremini. Vähemalt selle toidu puhul siin küll. Ja eks need on ka kaubandusvõrgust paremini leitavad. 
Siinses retseptis kasutan Korea jahvatatud tsillit ehk gochugaru't, mis tavaliselt on omal kohal ka kimchi valmistamise juures. Piprapoest ostsin. Kindlasti soovitan seda proovida, kui teele satub, kuid tegelikult saab siin retseptis hakkama ka täitsa tavalise tsillipulbriga. Maitsesta sel juhul segu siis lihtsalt enda äranägemise järgi, et jääks just parasjagu vürtsikas. Ja kui Korea köök meeldib või sellega rohkem katsetamiseks soovi on, siis näiteks Jordan Bourke'i ja Regina Pyo "Our Korean Kitchen" on üks igati asjalik ja vahva retseptivalikuga raamat. Sealt leiab nii aurutatud baklažaani, mitut moodi kimchi, bulgogi ja palju muud koreapärast head ja paremat.

GRILLITUD BAKLAŽAAN SOJAKASTME JA KÜÜSLAUGUGA
kahele-kolmele

2-3 väiksemat baklažaani
2 sl sojakastet
1 sl Aasia kalakastet
2 küüslauguküünt
3 rohelise sibula vart
1 tl röstitud seesamiõli
1 tl jahvatatud Korea tšillit (gochugaru
1 sl seesamiseemneid

Sega kokku sojakaste, pressitud küüslauk, hakitud roheline sibul, seesamiõli, kalakaste, tšilli ja sesamiseemned. Torka baklažaanid kahvliga auguliseks ja grilli restil, hõõguvate süte kohal u 10-15 minutit vahepeal keerates, kuni kest on kergelt kõrbe ja baklažaan ise töss nagu vana pall. Tõsta vaagnale ja tee pikkupidi lõige igale baklažaanile. Tõmba kahvliga baklažaani seest kiude pisut lahti ja sega sekka maitsesegu. Siin ei ole tarvis piinlikult täpne olla, lihtsalt vaata, et maitset jaguks enam-vähem igale poole. Vala ära vaagnapõhjale eralduv vedelik (seda kipub sinna veel hiljem juurde tekkima, nii et pigem vali serveerimiseks kergelt nõgus nõu, muidu võib uputama hakata). Serveeri kas iseseisva kerge roana või muudele grilltoitudele lisaks.

AURUTATUD AASIA BAKLAŽAAN

Aurutatud baklažaani valmistamiseks sobivad samad koostisained, mis ülapoolgi toodud, kuid parem jääb see toit pikkadest ja õrnema viljalihaga Aasia baklažaanidest (vt.pilte allpool). Rimist olen neid leidnud juba päris mitme kuu jooksul. Varu kõrvalroana pakkumiseks u 4 Aasia baklažaani. Lõika need pooleks ja siis omakorda u 10 cm juppideks. Auruta aurutuspotis või kaanega kaetult sõelal keeva vee kohal u 10 - 15 minutit, kuni need on pehmed. Lase jahtuda niipalju, et kätt ei kõrvata ja eemalda tekkinud vedelik. Võid kergelt majapidamispaberisse mässitult ka baklažaanijuppidest niiskust välja pigistada. Tiri baklažaanid kiudupidi ribadeks ja sega ülejäänud koostisosadega. Serveeri näiteks keedetud riisiga.